Täna toon teieni oma blogi ajaloo teise intervjuu. Ma lihtsalt pole selle peal väljas, et avada rubriik: õpi tundma teist inimest.
Helen on juba pikalt olnud inimene, keda imetlen kaugelt. Üks hetk aga otsustasin end kokku võtta ja saata talle palve intervjuuks. Lisasin ka külge kohe küsimused (mille seadsin võimalikult delikaatselt, et vältida mingit isikliku elu surkimist, olin üldiselt kunsti peal väljas) ja lasin õnnel otsustada. Helen oli loomulikult nõus. 
Ta oli neis paaris kirjas ja ka intervjuus täpselt sama armas ja viisakas nagu kaugelt näis! Ainult suurepärased emotsioonid. 

Heleni esinduse võib leida Facebookist, kus saate silma peal hoida tema käekäigul ja vanadel töödel. Huvi korral isegi tellida:


Igatahes, aitab sissejuhatusest. Asume asja kallale!



1. KÕIGE KLASSIKALISEM KÜSIMUS: MILLAL ALUSTASID JOONISTAMIST JA MIKS?


Nagu ilmselt enamik lapsi, hakkasin ka mina joonistamise vastu huvi tundma väga väiksest peale. Küll aga mäletan kohta ja hetke, kus loomulik lapselik huvi joonistamise vastu millekski suuremaks kasvas ning joonistamispisik minus kanda kinnitas. Olin 5-aastasena ühel talvisel nädalavahetusel vanaemal külas. Joonistasime vanaemaga koos inimesi - tema näitas ette ning mina püüdsin jäljendada. Jäin sellest lausa sõltuvusse ning nagu näha, siis see sõltuvus on mul siiani. :) Joonistamisega seoses sai ka väikseid pättusi tehtud ning eredaim mälestus on mul sellest, kuidas ma 4-aastasena elutoa tapeedile leevikese joonistasin. Miks just leevike, ei ole õrna aimugi. Samuti sai väiksena tehtud igasuguseid naljakaid kritseldusi riidekapi põhja, millest mõned seal siiani alles on. Loomulikult vanematele see ei meeldinud ning sain üsna kõvasti pahandada joonistamiskoha valiku pärast. :)


2. Kas oled kunstis ka haridust kinnitanud?


Minu suure joonistamishuvi tõttu pandi mind Pelgulinna Gümnaasiumisse, mis on kunstikallakuga kool. Käisin seal I  klassist kuni XII klassini välja. Ülikoolis olen lõpetanud aga hoopis teise eriala. Õppisin Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis majandusarvestuse eriala ning töötasin paar aastat ka antud valdkonnas. Mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et antud eriala mulle siiski sügavamat huvi ei paku ning nüüd olen täielikult end pühendanud kunstile.


3. Kui kaua oled tellimustöid teinud?


Tellimustöid olen teinud umbes 5 aastat. Alustasin tellimustööde tegemisega ülikooli alguses. Kuna tol ajal riputasin esimest korda mõned tööd ka internetiavarustesse, siis paar sõpra hakkasid huvi tundma tellimustööde vastu. Esialgu olin üllatunud, kuid rõõmuga nõus ning sealt see kõik alguse saigi. 5 aastat tagasi ma ei osanud veel unistadagi, et see kõik võiks välja viia selleni, et ühel ilusal päeval saan ühildada oma töö ning hobi. Olen väga õnnelik, et see kõik nii läks. Siit ka loo moraal -  unistama peab suurelt! :) 



4. Eelmise küsimuse jätkuks: Kas tunned aeg-ajalt, et tellimustööd kaotavad kunsti 'tegemisrõõmu'?


Ei saaks päris nii öelda, et tellimustööde tegemine kunsti tegemise rõõmu ära kaotaks. Küll on aga on olnud paar tööd, mida süda ning sisetunne ei ole lubanud vastu võtta. Seda siis juhul, kui antud töö ei paku mulle huvi või ei ole minu stiiliga kooskõlas. Õnneks leian tellimustööde kõrvalt ka piisavalt aega enda vaba loomingu jaoks. :)                 


5. Milline on olnud sinu kõige keerulisem ja mahukam töö ? 


Pean siiani oma kõige keerulisemaks tööks gümnaasiumi lõputööd pealkirjaga "Nägemist".



Antud töö kujutab endast linnavaadet, mille jaoks käisin spetsiaalselt vanalinnas pildistamas. Pealkiri sai pandud just selline, kuna seda tööd meisterdades ning hiljem ka vaadates tundsin, kuidas see mind lausa endasse tõmbab ning kuhugi kaugele viib. Kuna antud töö on väga suuremõõtmeline (2m x 2m), siis nägin selle kallal kõvasti vaeva ning töötasin selle kallal umbes 3 nädalat. Lisasin foto manusesse. :)


6. Millega tegeled kui parasjagu pliiatsi taga ei ole?


Kuna mõned kuud tagasi tegin veel erialast tööd finantsvaldkonnas, siis "pliiatsi taga olemine" oli minu jaoks pigem hobi. Nüüd aga toimetan oma tööde kallal enamuse ajast. Vabal ajal leian õnneks aega ka trenni ning sõprade jaoks. Samuti olen viimasel ajal täheldanud, et minu jaoks on tohutult oluline aeg iseenda jaoks, et rahus ja vaikuses omi mõtteid mõlgutada ning nende najal kuhugi kaugele ära triivida. Lisaks sellele armastan tohutult looduses viibimist ning eelkõige metsas jalutamist. Looduses viibimine kaotab kõik pinged ning minu jaoks on see tohutult hea viis akude laadimiseks. Talvisel ajal on looduses viibimise võimalus minu jaoks rohkem piiratud ning ootan kannatamatult aega, et ilmad soojemaks läheks ning saan jälle oma sammud metsaraja poole seada. :)


7. Kas sul on oma joonistamisega-kunstiga tulevikuks suuremaid plaane/unistusi?


Hiljuti just täitus minu üks suurimatest unistustest - hobi ning töö ühildamine. Hetkel aga toimetan oma OÜ loomise kallal, mille plaanin lähinädalatel ära teha. Samuti on plaanis teha mitmeid suuremaid töid ning loomulikult on suur soov end veelgi edasi arendada. :)


7. Lõpetuseks jagad äkki mõne huvitava kogemuse kliendiga (naljakad situatsioonid, huvitavad nõudmised vms), mis on meelde jäänud?


Õnneks saan oma klientide kohta äärmiselt häid sõnu öelda. Positiivseid kogemusi on olnud ääretult palju ning nende rahulolu teeb mind tohutult õnnelikuks. Üks naljakas paari aasta tagune seik meenub küll, kus üks poiss tellis endast ning oma tüdruksõbrast joonistuse. Kuna foto ei olnud tema meelest oma tüdruksõbrast just kõige paremini õnnestunud, siis tuli neiut natuke ilusamaks joonistada (nt. juuksed kohevamaks, nahk ilusamaks). Tegu oli väga toreda inimesega, kuid minu jaoks oli lihtsalt imekspandav, et ka meessoost isikud sellistele detailidele niivõrd palju tähelepanu pööravad. Aga töö sai tehtud vastavalt tema soovile ning lõpp hea, kõik hea. :)
















Kõik pildid on pärit Heleni facebook'i lehelt!

Ma loodan, et teile see lugemine meeldis ja saite huviga natuke rohkem seda neiut tundma :)

- Ann Buht

0 comments: