Custom Pages

Sunday, February 1, 2015

Mis vahepeal toimub, suu puhtaks!

Sunday, February 1, 2015

Kes märkab, kes mitte. Olen viimasel ajal kohe ekstra vähe postitanud. Viimased nädalad on olnud midagi täiesti muud. Ma ei lasku detailidesse, sest leian, et tervis on õigus privaatsusele. 
Nimelt olen olnud järjekorras ühele operatsioonile juba pikka-pikka aega. Tegu on millegagi, mida olen oodanud nii väga ja kaua. Õnn naeratas ning sain järjekorra muutumise tõttu pea pool aastat varem oma opipäeva!
Miks ma sellest üldse räägin? Selleks, et selgitada praegust ja tulevast puudumist. Läbi oli vaja teha mitmed uuringud. Näiteks kaamera neelamine. Let me just say, see oli kohutav! Olete kunagi mingil põhjusel lämbumisohtu sattunud? Igatahes see on midagi sama paanilist! Iseenesest midagi valusat polnud, aga see kuidas organism reageerib sellele, jube. Õnneks ma ei teadnud, et peab sellest osa võtma ja sain alles paar tundi enne protseduuri teada. Muidu oleks nädal aega närveerinud end segaseks.  
Mis veel opile eelneb? Kahe nädalane näljadieet! Minu päev koosneb kolmest valgujoogist ja ühest väga rangest õhtusöögist. Kas teate mis tunne on käia toidupoes, ilma et saaks midagi osta? Ma lihtsalt elan oma kookonis ja loodan, et mitte keegi mind ei ületa! Ma olen väga närviline ja tonnide viisi tujukas! Opi järgne aeg on tõenäoliselt hullem, kuid hetke seisuga sooviks lihtsalt poodi minna ja ühe saiaviilu hambavahele panna! ;)
Tahan lihtsalt, et see lõikus möödas oleks! Ja juba tuleval reedel ongi aeg käes. Igaksjuhuks mainin, kellel kohe lamp pea kohale tuleb: külastajaid ma tol hetkel haiglasse ei soovi! Lihtsalt sp, et üks paranev inimene tahab rahu ja ma ei tea mis seisus ma olen. Ühtlasi on see minu esimene operatsioon, seega ma ei tea kui hädapätakas ma olen nende asjade suhtes!
Blogi ja tellimused jäävad hetkel pausile, seni kuni olen võimeline taas neid vastu võtma! 

6 comments :

  1. Käisin samuti oktoobris nö "mõõka neelamas", mille lõppedes ma praktiliselt 20 minutit järjest tihkusin vaikselt nutta haigla koridoris, sest protseduur oli päris kole ja ehmatus suur. :P lõpuks leiti 2 sapikivi, mille operatsiooni ootan ise juba kolmandat kuud ...
    Sulle edu ja jaksu! :) Et närvilisus kaoks ja meel muutuks jälle rõõmsaks! Pai!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii oligi, mul ka lihtsalt pisarad voolasid (kuigi no valus ega midagi polnud, mingi refleks lõi tööle ja mitte midagi teha ei saanud). Mis veel hullem, edasi pidin veel mitmest protseduurist läbi jooksma ja terve aja lihtsalt kontrollimatult krooksusin. Pikad järjekorrad olid ja inimesi palju. Mul pea kuskil lehtede vahel peidus ja teen nägu, et ei minust see röhitsus välja ei tulnud! Ja nii pea terve päev, sujuval vähem aga siiski.
      Mina pidin kokku ootama enda oma natuke üle aasta! Tegelik järjekord aasta pool!

      Aitäh innustuse eest! Eks ma katsun need paar päeva veel vastu pidada (pärast lihtsalt enam süüa ei taha ja kõht ka tühi pole)

      Delete
  2. see kaamera neelamine kõlab hirmsalt... ma loodan, et su operatsioon läheb kenasti ja tervisega saab kõik kiirelt korda! jään su uusi postitusi ootama :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Kindlasti hakkab mingi hetk jälle tihemini postitusi tulema! :)

      Delete
  3. hoian pöialt ja mõtlen sulle! ja kui tagasi koju jõuad teeme ülimõnusa söögivaba (või valgukokteilidega?? :D) peo!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh!! Just-just, siis teeme smuuti peo. Või siis teeme ühepaja toitu ja püreestame ära... kõik sobib, lihtsalt laseme blenderist läbi :D

      Delete